Arutelukeskus - nii on!

EKRE Sõprade Klubi
https://www.facebook.com/groups/1462460944025306/
Aktiivsus: 80 Uut postitusi täna 2528 viimase 30 päeva jooksul
Admin:
Edmond Penu: https://www.facebook.com/edmond.penu.10
Kenno Remmel: https://www.facebook.com/kenno.remmel.330
Remmel Kenno:  https://www.facebook.com/remmel.kenno.9
Edmond Penu:  https://www.facebook.com/profile.php?id=100013962755286
Kohalik Eestlane: https://www.facebook.com/profile.php?id=100013962755286
Edmond Penu: https://www.facebook.com/edmond.penu.7
Kenno Remmel: https://www.facebook.com/kenno.remmel.737
Edmund Penu: https://www.facebook.com/edmond.penuii.9
Ahto Lääts: https://www.facebook.com/ahto.laats
Jaak Madison: https://www.facebook.com/jaak.madison
Monika Helme: https://www.facebook.com/monika.helme

Moderators:
Riisenberg Renee: https://www.facebook.com/profile.php?id=100022708036306
Urmas Espenberg: https://www.facebook.com/urmas.espenberg
Riho Põldma:  https://www.facebook.com/riho.poldma.92




ISAMAA sõprade klubi
https://www.facebook.com/groups/124399964656289/
Liikmeid: 149
Administraatorid ja moderaatorid
Kuri Taavi https://www.facebook.com/profile.php?id=100013946704917
Õige Taavi https://www.facebook.com/minu.tii.1
Lauri Vahtre  https://www.facebook.com/lauri.vahtre.35
Tarmo Kruusimäe
Aivar Kivisiv  https://www.facebook.com/aivar.kivisiv
Taavi Pärtel
Anu Wahar
Vesse Vesiaid
Veiko Lukmann
Kristjan Rohioja



Eesti 200 (Pikk Plaan)
https://www.facebook.com/groups/eesti200pikkplaan/
Liikmeid: 2874 

Igor Taro
Siim Sups
Teele Holmberg
Meelis Niinepuu
Jaak Laineste
Pirko Konsa
Grete Nagel
Kadri Napritson Acuna
Moderators:
Kadri Hansalu
Ann Hiiemaa


Eesti 2035
https://www.facebook.com/groups/1003236513169377/
Liikmeid: Ivar Hendla
Dmitri Burnashev
Eesti 2035

Tutvus elurõõmsad 50+
https://www.facebook.com/groups/1368140953204998
392 liiget

vapp puudub
Asutatud: 27.10.1920, Tartu
Värvid: valge, punane, roheline
Lipukiri: Eesti tütar, eesti kodu tugevasti seotud olgu
Liige: fiilia




Filiae Patriae (ka korp! Filiae Patriae, lühend C!FP) on eesti naiskorporatsioon, mis on asutatud 27. oktoobril 1920. aastal. See on esimene Eestis loodud naiskorporatsioon.[/size][/font]
[/size]Filiae Patriae tegevkonvent tegutseb Tartu ülikooli juures, ent vilistlaskogu on peale Tartu ka Tallinnas. Lisaks on korporatsioonil väliskoondised Rootsis, USAs, Kanadas ja Austraalias.[/size]
[/size][/color]
[/size]Lipukiri ja põhimõtted[/color]
[/size]Filiae Patriae lipukiri võeti vastu 1924. aastal ja see kõlab: "Eesti tütar, Eesti kodu, tugevasti seotud olgu!".[1] Lipukirjas väljendub Filiae Patriae rahvuslikkuse ning eesti keele ja kultuuri väärtustamise põhimõte. Lisaks on korporatsiooni tegevuse aluseks "õestuspõhimõttest lähtuva sõpruskonna loomine" ja "liikmete tolerantsuse arendamine". Samuti peetakse oluliseks liikmete igakülgset arendamist ja tervislikke eluviise ning akadeemilise teadustöö soodustamist.[2[/size]
[/size][/color]
[/size]Ajalugu[/color]
[/size]Asutamine ja tegevus 1920–1940[/color]
[/size]Korporatsioon Filiae Patriae asutati 27. oktoobril 1920 Eesti esimese naistudengite korporatsioonina, kui Tartu Ülikoolkinnitas selle põhikirja. Filiae Patriae asutajaliikmed olid Erika Haller, Hella Jürgenstein, Marta Jürgenstein, Miili (Emilie) Kirschbaum, Erna Kutsar, Alma Mitt, Selma Mitt, Johanna Raig, Elsa Sepp ja Saima Vares. Korporatsioon võttis eesmärgiks ühendada haritud ja rahvuslikult meelestatud eesti naisi.[3][1][/size]
[/size]Korporatsiooni siseelu toimimiseks töötati välja kodukord ja põhimõtted, mille juures oli esialgu võimalik eeskujuks võtta vaid meeskorporatsioonide kodukordi, mida tuli olulisel määral mugandada. Ühtlasi võeti vastu suitsetamiskeeld, mis kehtib tänapäevalgi. Algusaastatel kehtisid ka mõned kurioossemad piirangud nagu lühikeste juuste ja pika õlarihmaga käekottide keeld, millest loobuti 1926. aastal.[4][/size]
[/size]1925–1926 astus korporatsioonist korraga välja suur hulk liikmeid (erinevatel andmetel 7–10), mille põhjusena nimetati "põhimõttelist vaadete erinevust". Korporatsiooni esimeste tegevusaastate jooksul astusid välja ka mõned asutajaliikmed. Põhimõtete pärast korporatsioonist lahkumine ei olnud siiski väga sage, enamasti oli põhjuseks majanduslik olukord või ajapuudus. Majandusliku olukorra pärast lahkunutel oli võimalik hiljem uuesti korporatsiooniga liituda.[5][/size]
[/size]Korporatsiooni vilistlaskogu loodi 1926. aastal, mil organisatsiooni esimesed liikmed lõpetasid ülikooli.[3][/size]
[/size]Korporatsioonis tegutses näitering, mis sai alguse mardipäevade lühinäidenditest. Näitering alustas tegevust 1931. aastal. Mängiti erinevaid eesti ja välisautorite näidendeid. Lisaks oli korporatsioonil laulukoor, mis sai alguse 1926. aastast tegutsenud topeltkvartetist.[6][/size]
[/size]1930 sõlmis Filiae Patriae sõpruslepingu Soome Hämäläis-Osakuntaga. Samuti suheldi tihedalt Läti naiskorporatsiooniga Gundega. Filiae Patriae oli ka ühiskondlikult aktiivne, osaledes näiteks Akadeemilise Hõimuklubi töös ning astudes Lilly Suburgi nimelise abiraha toetajaliikmeks. Filiae Patriae moodustas koos teiste naiskorporatsioonidega Naiskodukaitse IV jaoskonna.[3][/size]
[/size]Korporatsiooni tegevus oli küllaltki aktiivne, igal aastal lisandus keskmiselt 30 uut liiget, nii et 1940. aastal kuulus korporatsiooni 380 liiget, neist 109 tegevliiget, 28 noorliiget ja 243 vilistlast.[3] Teistel andmetel oli liikmeid sel ajal 475, seejuures 106 tegevliiget, 28 noorliiget ning 341 üliõpilasvilistlast ja vilistlast.[1][/size]
[/size][/color]
[/size]Nõukogude periood ja pagulus[/color]
[/size]Nõukogude okupatsiooni alguses 1940 korporatsioon likvideeriti ja selle varad konfiskeeriti.[/size]
[/size]Eestis Filiae Patriae seejärel tegutseda ei saanud, küll aga jätkas tegevust välismaal, kuna Teise maailmasõja ajal oli Läände põgenenud koguni 214 liiget. Juba 1945. aastal moodustati esimene väliskoondis Stockholmis, hiljem ka USA-s, Kanadas, Austraalias ja Brasiilias.[3][/size]
[/size]Samal ajal jätkasid omavahelist suhtlemist ka Eestisse jäänud ning 1950. aastatel Siberist tagasipöördunud liikmed. Tallinnastoimus esimene märkimisväärsem kokkusaamine 1950 ning Tartus 1965. Koos tähistati erinevad tähtpäevi, muuhulgas ka Eesti Vabariigi aastapäeva. Tallinnas kujunes taoliste kokkusaamiste koodnimeks TONAKO ehk Toredate Naiste Koondis või Too Natuke Kohvi.[7][/size]
[/size][/color]
[/size]Taastamine ja taastamisjärgne aeg
[/color]
[/size]Filiae Patriae taastamine tõusis päevakorda 1988. aastal, kui praost Harald Tammur viis kokku naisüliõpilased ja Filiae Patriae vilistlased. Taastamiseni jõuti 1989. aasta 17. veebruaril, kui Tartu Pauluse kirikus õnnistati sisse korporatsiooni lipp, misjärel peeti esimene ühendatud koosolek pärast 1940. aastat.[7][/size]
[/size]Filiae Patriae taastajaliikmed olid Kadi Tarand, Leida Lepik, Maris Jesse, Madli Vallikivi-Päts, Inge Kalamees-Bürkland, Liina Lukas, Katri Raik, Tiia Voor, Kätrin Mölder, Eda Rembel, Piret Põld-Tamm, Triin Roosve-Rahnu, Kadri Sügis-Pedak ja Piibe Paap.[7][/size]
[/size]Esialgu kohtusid liikmed üksteise kodudes, kuni saadi esimene kahetoaline konvendikorter Pargi tänaval. Liikmete hulga kasvades on kasvanud ka ruumivajadus, mis on päädinud oma konvendihoone saamisega. 2006. aastal ostis korporatsioon korteri ka Tallinnasse, kus seda kasutatakse eelkõige vilistlaste kogunemiskohana.[8][/size]
[/size][/color]
[/size]Tegevus[/color]
[/size]Filiae Patriae regulaarsed siseüritused on koosolekud, referaadiõhtud, rebastunnid ja cantus- ehk lauluõhtud. Kaks korda aastas toimub kommerss koos õestuspeoga. Sügiskommersiga tähistatakse Filiae Patriae aastapäeva.[9][/size]
[/size]Lisaks siseüritustele korraldatakse ühisüritusi teiste akadeemiliste organisatsioonidega. Regulaarselt toimuvad ka vastastikused külaskäigud sõprusorganisatsioonidega.[9][/size]
[/size]Samuti tähistatakse erinevaid riiklikke ja Tartu ülikooliga seotud tähtpäevi. 2003. aastast tegutseb korporatsiooni laulukoor, millega on osaletud ka mitmel laulupeol.[9][/size]
[/size]Tegevkonvendi tegevust juhib eestseisus, millesse kuuluvad esimees, abiesimees, kirjatoimetaja ja noortevanem.[10][/size]
[/size][/color]
[/size]Konverentsid[/color]
[/size]Alates 2000. aastate algusest on Filiae Patriae korraldanud mitmeid konverentse:[/color][/size]2001. aasta kevad – "Naised ja mehed Eestis: võrdsed õigused, võrdsed võimalused"
[/color]

• 2001. aasta sügis – rahvusvaheline konverents "Balancing Home and Family Life"

• 2002. aasta november – "Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas"

• 2003. aasta november – "Eesti noore mässumeelsus 1918–2003 ehk Vabadussõjast Iraagi sõjani"

• 4. detsember 2005 – "Soorollid tänapäeva ühiskonnas ja nende mõju tervisele"

• 5. mai 2007 – "Põgenemine Läände"

• 15.–16. mai 2009 – "Akadeemiliste organisatsioonide taastamine 1988–1989"

• 4.–5. detsember 2009 – "Üliõpilaskonna roll ühiskonnas 1919–1940" (koos korporatsiooniga Rotalia)[/size][/font]

• 4.–5. november 2011 – "Sissevaateid eesti ajakirjanduslukku", pühendatud Anton Jürgensteini 150. sünniaastapäevale.[11][/size][/font]

• [/size][/color]
  [/size]Kogumikud
  [/color]
  [/size]Aastate jooksul on välja antud erinevaid ühiskondlikke probleeme ja Eesti ajalugu käsitlevaid kogumikke, mis enamasti on kaasnenud vastaval teemal peetud konverentsiga:[/color][/size]Eesti naine sillakohtust võrdõiguslikkuseni. Tartu 2001.[/color]

• Eestlaste küüditamine. Mineviku varjud tänases päevas. Tartu 2004.

• Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis. Tartu 2005.

• Soviet Deportations in Estonia: Impact and Legacy. Tartu 2007.

• Eestlaste põgenemine Läände Teise maailmasõja ajal. Tartu 2009.

• Üliõpilaskonna roll ühiskonnas 1919–1940. Tartu 2011.[12][/size][/font]

• 
  
  
  [/size]Väliskoondised[/color]
  [/size]RootsiRootsis loodi mitteametlikult 1945, kui mitmed sinnajõudnud Filiae Patriae liikmed hakkasid kooskäimise korraldama. Ametlikult loodi Rootsi koondis [/color]1948. aastal ning oli ühtlasi Filiae Patriae esimene väliskoondis. Noorliikmeid hakati vastu võtma 1952. aastast ning esimene õestuspidu toimus 1955.[13][/color][/font][/size]
  [/color]1956 loodi Rootsi koondise Göteborgi osakond ja 1967 Lõuna-Rootsi koondis. Lõuna-Rootsi koondis on oma tegevuse praeguseks lõpetanud ning selle liikmed on liitunud Rootsi koondisega. 2006 eraldus Göteborgi osakond Rootsi koondisest ja moodustas omaette Göteborgi koondise.[13][/font][/color]
  [/size]Rootsi koondis nimetati 2008 ümber Stockholmi vilistlaskoguks ja uusi liikmeid enam vastu ei võeta.[13][/size][/size]Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]USAs tegutseb kaks Filiae Patriae koondist: Ühendriikide koondis [/color]New Yorgis, mis asutati 1950. aastal, ja Kalifornia koondis.[13][/color][/font][/size]
  Kalifornia koondis alustas oma tegevust [/color]1962. aastal Ühendriikide koondise Los Angelese osakonnana ja eraldi koondiseks sai 1980. Kalifornia koondise nime all tegutseb see 1998. aastast. Kalifornia koondis tegutseb aktiivselt ning võtab vastu uusi liikmeid, olles seejuures üks suuremaid Californias tegutsevaid eesti üliõpilasorganisatsioone. 2015. aasta jaanuaris võttis koondis vastu oma kodukorra.[14][/font][/color][/size]Kanada [/color]Ka Kanadas on kaks koondist: [/color]Toronto koondis 1952. aastast ja Vancouveri koondis aastast 1959.[13][/color][/size]Austraalia [/color]Austraalia koondis sai alguse [/color]1954. aastal ja uusi liikmeid hakati vastu võtma kolm aastat hiljem.[13][/color][/size]Brasiilia [/color]Lisaks on Filiae Patriae koondis olnud [/color]Brasiilias, ent sealne koondis on oma aktiivse tegevuse praeguseks lõpetanud.[13][/color]
  
  
  [/size]SõprusorganisatsioonidKorporatsioonil Filiae Patriae on neli sõprusorganisatsiooni Soomes, Rootsis ja Lätis, ent lisaks neile suheldakse veel Kaunases tegutseva Neo-Lithuaniaga ja Lundi ülikooli juures tegutseva Kristianstads nationiga.Hämäläis-OsakuntaSõprusleping Hämäläis-Osakuntaga sõlmiti [/color]1930. aastal. Nõukogude perioodil suhtles Hämäläis-Osakunta Filiae Patriae väliskoondistega. 1991 sõlmiti uus sõprusleping.[15][/color][/size]Nylands nationSuhtlus [/color]Helsingi ülikooli juures tegutseva rootsikeelsete üliõpilaste organisatsiooni Nylands nationiga sai alguse 1990. aastal ning sõprusleping sõlmiti kaks aastat hiljem.[15][/color][/size]Korporatsioon Daugaviete[/color]1997 sõlmiti sõprusleping Läti vanima naiskorporatsiooni, 1921. aastal asutatud korporatsioon Daugavietega.[15][/color][/size]Gästrike-Hälsinge nationKõige värskemad sõprussidemed on Filiae Patriael [/color]Uppsala ülikooli juures tegutseva Gästrike-Hälsinge nationiga, kellega sõlmiti sõprusleping 2002. aastal.[15][/color][/size]
  '[/color]
  [/size]Konvent
  
  [/size]Korporatsioon Filiae Patriae tegutseb Tartus aadressil Struve 4 Tartu Ülikooli Raamatukogu vastas. Maja saadi kingitusena Kalifornia koondise vilistlaselt Aleksandra Piibelt 2000. aastal. Enne Struve tänavale kolimist tegutses korporatsioon kõigepealt Pargi, seejärel pikemalt Riia tänaval.[16][17][/size]
  [/size]Enne Teist maailmasõda tegutses Filiae Patriae pikemat aega aadressil Gildi 1, kuhu koliti 1927. aastal. Praeguses Postimehe toimetuse majas oli korporatsioonil seitsmetoaline korter.[16][/size]
  [/size]
  [/size]Välismärgid[/size]VärvidFiliae Patriae värvid on [/color]valge-puna-roheline, mida kasutatakse korporatsiooni lipul, värvikilbil, värviteklil, kitsal ja laial värvipaelal, särpidel ning rapiiridel. Korporatsiooni värvikombinatsioon on kasutusel ka mõningatel välismärkide hulka mitte kuuluvatel sümboolika elementidel nagu sõrmus ja aumärk.[/color][/size]
  Värvikombinatsiooni autor oli Saima Vares. Värvidele omistatud tähenduste järgi sümboliseerib valge põhjamaa lumevälju, hingelist puhtust ning hariduspüüdu; punane koidutaevast, isamaa-armastust, õestust ja noorustuld ning roheline kodumaa metsi ja niitusid, julget lootust ning energilist püüet paremuse poole.[/color][18][/color]
  [/size]Korporatsioonil Filiae Patriae puudub vapp, mille asemel kasutatakse korporatsiooni värvides värvikilpi.[/size][/size]TekkelFiliae Patriae värvitekli põhjal kujutatakse lumeräitsakat kui õnnemärki eesti [/color]mütoloogiast.[18][/color][/size]
  Noorliikme välismärgiks on must rebastekkel, millel on hõbetatud [/color]sirkel vasakul pool. Sirkel ehk põimiktäht kannab tähendust "Vivat, crescat, floreat corporatio Filiae Patriae!" (Elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Filiae Patriae!).[18][/color][/size]RapiiridFiliae Patriae välismärkide hulka kuuluvad ka [/color]rapiirid. Sõdadevahelisel ajal kasutati rapiire erinevalt teistest naiskorporatsioonidest ka õestumisel. Rapiiride kasutamisest õestumisel loobuti 1940. aasta kevadel.[19][/color][/size]
  [/color]
  [/size]
  Liikmeskond
  [/size]Filiae Patriae liikmed jaotatakse vastavalt staatusele noorliikmeteks (noorl!), tegevliikmeteks, üliõpilasvilistlasteks (ülvil!) ja vilistlasteks (vil!).[10] Noorliikmeid kutsutakse vastavalt üliõpilaskorporatsioonide traditsioonidele rebasteks (reb!), tegevliikmeid kaasvõitlejateks (ksv!). Noorliikmetel on vähem õigusi kui tegevliikmetel, üliõpilasvilistlastel ja vilistlastel. Tegevliikme staatuses ollakse üldjuhul kõrgkooli lõpetamiseni.[/size]
  [/size]Filiae Patriae liikmeks võivad saada Eesti Vabariigi kõrgkoolides õppivad või õppinud eesti rahvusest naised, välisliikmetena ka teistest rahvustest Eesti kõrgkoolides õppivad naised, kes valdavad eesti keelt, ning Filiae Patriae sõprusorganisatsioonide liikmed Eestis õppimise ajal.[10][/size]
  [/size]Üle maailma on liikmeid kokku ligikaudu 1000.[10] 2011. aasta märtsi seisuga oli liikmeid 959, sealhulgas Eestis 357 (250 vilistlast, 59 tegevliiget, 18 noorliiget ja 29 üliõpilasvilistlast).[7][/size]
  [/size]
  [/size]
  [/size][/font][/font]

Eesti Korporatsioonide Liit (EKL!) on Eesti üliõpilaskorporatsioonide ühendorganisatsioon.
Liidu asutasid 28. märtsil1915korporatsioonidVironia, Fraternitas Estica, Sakala, Ugala ja Rotalia. Hiljem liitusid Fraternitas Liviensis, Leola, Revelia, Tehnola ja Fraternitas Tartuensis. Liikmesorganisatsioonid presideerivad roteeruvalt vanuse järjekorras.[1]
Organid: kõigi konventide eestseisuste kogu ja seenioride konvent (jooksvate küsimuste lahendamiseks (S!C!)). Liidu kohus (L!K!) arutab ja karistab korrarikkumisi. EKL! ühendab 1930. aastast saadik ka korporatsioonide vilistlaskondi.
EKL!-i kuuluvate korporatsioonide liikmed on kohustatud andma üksteisele autasu ehk satisfaktsiooni. Sinatatakse kõigi teiste EKL!-i kuuluvate korporatsioonide liikmeid.


Kirjandus
Helmut Piirimäe, Toomas Hiio ja Matti Maasikas Spes patriae: üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis Olion 1996  ISBN 5460002176

• Vivat Academia : üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus 2007 ISBN 9789985902257

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Korporatsioonide_Liit

Kontor   Tallinn, Eesti
Asutatud   1991
Liikmeid   15
Töökeel   Eesti
Esimees   Britt Järvet
Aseesimees   Tambet Anja

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) on 23. novembril 1991 asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis seisab üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest. Ühingusse kuulub 15 liikmesüliõpilaskonda ja 4 vaatlejaliiget.

Liikmesüliõpilaskonnad:
Tartu Ülikool,
Tallinna Tehnikaülikool,
Tallinna Ülikool,
Eesti Maaülikool,
Tallinna Tehnikakõrgkool,
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool,
Estonian Business School,
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool,
Sisekaitseakadeemia,
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia,
Euroakadeemia,
Eesti Lennuakadeemia,
Eesti Kunstiakadeemia.
Vaatlejaliikmed:
Tartu Tervishoiu Kõrgkool,
Tartu Kõrgem Kunstikool,
Kõrgem Usuteaduslik Seminar,
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
EÜL-i peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi. EÜL osaleb üliõpilasi puudutavate poliitikate väljatöötamises, tehes ettepanekuid ja selgitustööd Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, kõrgkoolide ning sotsiaalsete partnerite suunal.

Struktuur
EÜL on 14 kõrgkooli üliõpilaskonnale katusorganisatsioon. EÜL-i kuulumise eelduseks on üliõpilaskonna esindusorgani ja EÜL-i volikogu esindajate demokraatlikud valimised, põhikirja ja teiste õigusaktide ning EÜL-i juhtimisorganite otsuste ja ettekirjutuste järgimine ja täitmine.

Volikogu, nõukogu, esimehed
EÜL-i kõrgeim juhtorgan on volikogu, kus liikmed (üliõpilaskonnad) on esindatud vastavalt tudengite arvule. Igal liikmel on volikogus vähemalt üks hääleõiguslik esindaja, millele lisandub üks hääleõiguslik esindaja iga 2000 üliõpilase kohta.
Volikogu pädevuses on:põhikirja ja eesmärkide muutmine;

• liikmete vastu võtmine ja välja arvamine;

• kandidaatliikmete vastuvõtmine ja välja arvamine;

• juhatuse valimine ja tagasikutsumine;

• järelevalvekomisjoni valimine ja tagasikutsumine;

• alaliste või erakorraliste komisjonide moodustamine;

• eelarve ja majandusaasta aruande kinnitamine;

• tegevuskava kinnitamine;

• sisseastumis- ja liikmemaksu ning muude maksete suuruse, tasumise korra ja tingimuste otsustamine;

• astumise teiste ühenduste liikmeks ja nendest väljaastumise otsustamine;

• muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud kellegi teise pädevusse.

• Kaasamaks liikmeid EÜL-i igapäevasesse juhtimisse, on volikogu moodustanud lisaks järelevalvekomisjonile liidu nõukogu ja poliitikakomisjoni, mis toimivad juhatuse nõuandvate kogudena.Liidu nõukogu nõustab juhatust äri- ja arendustöö küsimustes.

• Poliitikakomisjon nõustab juhatust avaliku poliitika küsimustes.

• Järelevalvekomisjon kontrollib EÜL-i tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja sihipärasust.

• EÜL-i kuulub 14 üliõpilaskonda, keda esindab EÜL-i volikogus 9 volinikku.Juhatus
  EÜL-i juhatus on kaheliikmeline ja juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatus koosneb juhatuse esimehest ja aseesiisikust.Muud tegevused:Lisaks Eesti üliõpilaste hariduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmise ning üliõpilaste riiklikul tasandil esindamisele tegeleb EÜL ka rahvusvahelise tudengikaardi (ISIC) väljaandmisega. Varem on EÜL andnud välja Eesti Üliõpilaslehte ja korraldanud Tallinna Tudengipäevi.Rahvusvaheline:
  EÜL on üleeuroopalise üliõpilaskondade katusorganisatsiooni European Students' Union (ESU), Baltic Organizational Meeting ja Põhjamaade üliõpilaskondade ümarlaua (Nordiskt Ordförande Möte (NOM)) liige.
  

EÜL-i juhatused
1991–1992   Sulev Alajõe, Agu Vahur, Kaarel Tarand
1992–1994   Katrin Unt, Indrek Ild, Imre Sams, Indrek Ostrat
1995–1996   Meelis Kitsing, Arne Otter, Martti Kalda
1996–1997   Lauri Kööp, Lembit Uibo, Peeter Suislepp, Mare Tralla, Mart Rekkaro
1997–1998   Peeter Suislepp, Lauri Kööp, Raul Järg, Leif Kalev
1998–1999   Riina Tamm, Leif Kalev, Raul Järg, Ivar Liivamägi, Riho Unt, Illimar Mattus
2000   Leif Kalev, Riho Unt, Rain Veetõusme, Tarvo Sarmet, Herman Kalmus
2001   Birgit Lao, Herman Kalmus, Leif Kalev, Arne Otter, Alari Vainomees, Ardi Ravalepik
2002   Ando Heilmann, Piret Hartman, Antti Andreimann
2003   Piret Hartman, Madis Masing, Reigo Kimmel, Kerli Albin, Kairi Saar
2004   Madis Masing, Allan Selirand, Lauri Paeveer
2005   Allan Selirand, Eveli Soode, Lauri Paeveer
2006–2007   Heiki Lemba, Ivar Veskioja, Marja-Liisa Alop
2007–2008   Eimar Veldre, Annika Kruuse, Catlyn Kirna, Maris Mälzer
2008–2009   Joonas Pärenson, Allan Päll, Grete Mägi, Olga Tšerjomuškina
2009–2011   Maris Mälzer, Eimar Veldre
2011–2013   Eimar Veldre, Monika Maljukov, Jonne Viinamägi
2013–2015   Sigrid Västra, Johann Peetre, Silver Ool
2015–2017   Jaanus Müür, Katrina Koppel
2017–2019   Britt Järvet, Tambet Anja


https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Üliõpilaskondade_Liit
25.Veebruar.2018

Maailm Praegune

Ajastu